Aasta viimane päev

Aasta viimasel päeval kui talli läksin, siis esimese asjana panin Cornet-Burgraafi masinasse, sest kuna on poolik päev, siis läheb kindlasti rabelemiseks kohtade pärast. Seejärel hommikused toimetused ning enne hommikusööki pidin veel hobuseid masinas vahetama. Küsisin ka Emmalt, et mis on tema õhtused plaanid ning ta ütles, et lähevad osadega tallist kuskile baari, kus ostad pileti ja siis saad kogu öö selle eest süüa ja juua nii palju kui tahad. Ta arvas, et võiksin nendega kaasa minna sinna ja peaksin Jasminilt küsima täpsemalt selle kohta. Kuna ma Warendorfi sõidus kahtlesin, siis arvasin, et see oleks päris hea variant. Peale hommikusööki sõitis Emanuel mõndasid hobuseid ja ma panin ülejäänusid kordamööda masinasse. Leppisime Emanueliga kokku, et kohe kui ta saab oma osa tehtud, siis ta läheb ära ja ma lõpetan üksi ülejäänutega. Emma pakkus ka välja, et võib mu hotelli ära viia, sest tal on ka poolik päev. Paraku kui Emma juba plaanis lõpetada, siis mul oli veel üks hobune boksi panna, üks sõita ja 2 masinast välja võtta ning veel asjad kokku panna ning ütlesin talle, et pole mõtet oodata, et küll ma kuidagi koju saan. Ta küll kahtles, kuid lõpuks sain teda veenda, et pole vaja oodata. Vahepeal oli Sabine ka helistanud ja öelnud, et ei tea, kuidas ma Warendorfi võiksin saada ning see oli siis kindel, et sinna ma ei lähe ning peale seda uurisin Jasminilt kohe õhtu kohta ja ta arvas, et võiksin ikka nendega minna, lihtsalt peab vaatama, kes mu peale võtab ja piletid saab kohapealt. Mõned talliinimesed, kes varem lõpetasid soovisid head aastalõppu ja lahkusid.

Läksin siis Colleeniga sõitma. Samal ajal sõitis Jasmin Catiga ning Jens andis talle hüppetrenni. Vahepeal ütles ka mulle, et võiksin mõndasid kavaleti harjutusi teha. Tulingi galopis kavalette ning kui Jasmin oli lõpetanud, siis parasjagu sain ka ma lõpetatud ning hakkasin hobus maha jalutama kui Jens järsku pani väikese risti ja ütles, et võiksin tulla mõne korra lihtsalt. Nii ma siis tulingi mõned korrad seda risti galopis. Kõik klappis ilusti ja siis pani Jens juba lattaia ning tulin ka seda. Ühe korra valis Colleen liiga alla ja tuli natuke väärakas hüpe, aga ülejäänud kordadel klappis hästi. Siis lasi Jens juba okserit ja teist lattaaeda tulla ning lõpuks pani mulle juba väikese parkuuri. Kõik hüpped klappisid hästi ja jube vahva oli üle pika aja hüpata. Jens kiitis ka mind ja ei öelnud kordagi ühtki märkust. Takistused olid küll väiksed mingi 80cm, aga ma polnud ju nii ammu hüpanud. Viimane kord kui korralikult hüppasin oligi Kädiga Veskas võistlustel ja peale seda korra Lilliga mõned väiksed hüpped kui näitasin Maritile kuidas ta hüppab. Ütlesin Jensile ka, et viimati hüppasin ca 3 kuud tagasi ja jube vahva oli ning ta arvas, et peaksin seda tihedamini tegema ja järgmine nädal jälle  Olin super õnnelik ja jube vahva oli üle nii pika aja uuesti hüpata. Seejärel arutasime Jasmini ja Melliga sadularuumis, et õhtu suhtes on veits jama, sest ilm on jube halb sõitmiseks Cloppenburgi ja taksod ei käi. Nad arvasid, et siis teeb lihtsalt mingi peo nende juures majas ja Melli võib mu peale võtta hotellist. Mul oli suht ükskõik, mõtlesin lihtsalt, et hotellis oleks üksi nõme olla. Kui sain oma asjadega valmis, siis tuli koolisõidu tallist Kate ja palus mind, et vaataksin 5 min ta hobust, sest peab korra majas ära käima. 5 minutist sai umbes 20 min ja lõpuks kui ta tuli, siis vabandas ette ja taha ja ütles, et oli avarii teinud. Ta oli libisemisse sattunud ja vastu aeda sõitnud ning siis olid Leo ja Massimo tallist talle appi jooksnud ja autoga talli sõitnud. Seejärel tuli ka kohe Massimo ja küsisin talt. Et kas ta saaks mu hotelli viia ja ta ütles, et peab kohe varsti söötma hakkama ning ei jõuaks viia. Ta veel oli Emanueli peale ka pahane, et ta mind ära ei viinud ja jättis mu üksi lõpetama. Sõimas assholeiks ja isegi helistas talle, kuid õnneks nad rääkisid rahumeeli ning ei pahandanud omavahel. Vahepeal oli Kate hobusega talli poole hakanud minema ja hobune ehmatas midagi ja kukkus tallivahel pikali ning siis kukkus ka Katei mobiil maha tükkideks. Kuidagi halb õhtu tal. Massimo küsis, et äkki aitan tal ja Mellil hobused kähku ära sööta ja siis lähem koos koju. Olin nõus. Kui saime söötmisega valmis siis veel istusime korraks kolmekesi maha ja siis Massimo ütles, et võtab mu ise hotellist peale. Kokkuvõttes ma ei teadnud mida õhtul teeme, aga igatahes keegi pidi mu peale võtma ja kuskile viima. Enne minekut ütles Massimo, et lähme korraks ka Leo juurde ja siis ta aitab Kateil auto majja ära viia ja ma sõidan tema autoga järgi. Läksime Massimo auto juurde, et sellega Leo maja juurde sõita, kuid see ei läinud käima. Seega ütles Massimo, et peame muu plaani mõtlema. Olime Leo juures ca 30min ja vahepeal tuli Kate ja teatas, et tal oli mobiil veeämbrisse kukkun ja teine mobiil täpselt ämbri kõrvale. See oli juba halenaljakas kuidas tal see õhtu viltu vedas. Olime kolmekesi Leo juures ja siis lõpuks tulid Leo ja teine Kate (meil on tallis 3 Katei: 1 on USAst, 1 Kanadast ja 1 Inglismaalt, õnnetu õhtu oli Inglismaa Kateil ning Leoga koos tuli USA Kate). Nad olid jube elevil, sest suur boss oli neile lihtsalt mitu pudelit kanget alkot andnud ja siis veel 2 kasti õlut ning niismaa mitu pakki krõpse ja muud stuffi + lisaks kasti klaasidega kasutamiseks. Nad old jube elevil suure bossi ootamatust käitumisest. Lõpuks kujunes plaan välja nii, et õhtul oleme hoopis Leo juures mõlemad Kateid, Leo, Massimo ja mina ning naudime suure bossi ande ning laulame karaoket ja mängime videomänge ja teeme erinevaid jooke. See pidi suur saladus olema ja kellelegi ei tohtinud öelda, sest muidu tahaksid teised ka tulla. USA Kate läks ja küsis veel suurelt bossilt, et kas Massimo võib kojusõiduks ühte ta jeepidest laenata ning suur boss oli lahkelt lubanud ka. Ütles ainult, et mingit avariid ei teeks. Seejärel visimegi Katei majja ära ja leppisime kokku, et Massimo võtab minu ja siis tema kuskil 21 paiku peale.

Hotellis käisin kähku pesus ära ja mõtlesin, et erilist meiki ega midagi ei tee kui on selline kodune õhtu. Värvisin ainult ipsmed ära ja panin teksad ja kampsunid. Kell 20.00 juba Massimo helistas, et on Menslages ja nii ma siis paningi turbo kiirusel ennast riidesse ja koristasin asjad toas ära. Autos oli ka Emma ja Massimo rääkisgi juba uuest plaanist, et ma võin valida, et kas lähen koos nendega ikka sinna baari nagu algselt plaanitud või lähen Leo juurde ja ta võtab mu hiljem peale ja viib koju. Otsustasin, et lähen ikka baari koos nendega. Korra mõtlesin, et ma oleks võinud ikka parema meigi teha ja midagi paremat selga panna, aga siis mõtlesin, et nagunii näen võrreldes teistega täitsa timm välja. Läksime siis majja ja Emma pidi sinna jääma ning meie Massimoga Leo juurde korraks minema ja Inglismaa Katei ja Kanada Katei sinna ära viima. Juba kaugelt kui Leo majale lähenesime oli tümakat kuulda ja nii kui sisse astusime, siis muusika mängis täiega ja USA Kate seisis laua peal ja laulis mikrofoni päikseprillid ees ning Leo rokkis niisama diivanil. Lõpuks tuli Kate laualt maha ja Leo ja Massimo hakkasid koos rokkima ja mingid ülinaljakat gei tantsu tegema. Me läksime tüdrukutega kööki kus olid suupisted ning tegime shampuse lahti ja ma võtsin siis ka klaasikese enne sõitu. Siis tulid sinna veel 2 tüdrukut Kristiin ja veel üks noorem tüdruk ning Massimo mängis veel ühe videomängu. Mingi kitarriga mäng oli.

Peale seda hakkasimegi minema mina, Massimo ja need 2 tüdrukut. Sain aru, et Massimo oli neile varem lubanud, et sõidab nende autoga. Sõitsime majja, kus teised olid takso võtnud ning poolel teel majja sõitisgi takso juba vastu ja pidime takso järgi sinna baari sõitma. Päris pikk tee oli ca 1h sõitu ning vahepeal kadus takso silmist kuid lõpuks saime ta ikka kätte. Teepeal hakkas mul vahepeal jälle nokkima ja mõtlesin et no tore küll nüüd jään veel enne pidu magama.

Lõpuks jõudsime kõik koos baari ja panime oma joped ära ning ostsime piletid. Kuna mul polnud niipalju sula kaasas, siis Massimo aitas mu välja nagu varem lubanud oli. Pilet oli kallis 45 euri, kuid samas siiski aastavahetus ja võib endale aasta viimasel päeval lubada sellist asja. Saime käepaelad, millel oli südameke peal ja see tundus rohkem nagu valentinipäeva pidu kui aastalõpu. Massimo aitas mulle selle imeliku käepaela panna, mis käis mingi spets süsteemihga ja siis aitasin mina teda ka. Läksime kohe ka sööma. Toit oli marmiitides. Täitsa söödav oli ning sõime ka kohe magustoidu ära. Istusime kõik ühes lauas. Vahepeal kui magustoidu järgi läksime, olid 2 tüdrukut, keda ma ei tundnud meil kohad ära võtnud. Üks koht ühe tüdruku kõrval oli siiki vaba ning tuli välja, et see oli täitsa vahva tüdruk. Tema nimi oli Carolin ning ta oli kunagi meie tallis käinud. Nüüd pidi tal oma tall olema. Tema uuris siis minu kohta ja nii me siis jutustasimegi natuke. Hiljem läksime välistelki istuma, kus siis jõime ja rääkisime niisama juttu. Seal aga polnud üldse külm, sest seal olid sellised soenduspostid pandud, millest tuli sooja õhku ning täitsa hea oli värske õhu käes soojas istuda. Esimese joogi lasin endale vodka kokaga teha, sest mingeid mahlavariante neil polnud. See ei olnud eriti hea. Uurisin Emmalt ja Lynnilt, et mis nemad joovad ja nad jõid mingit Saksa spets napsu fantaga. Proovisin Emma jooki ja täitsa hea oli, täpselt nagu fanta. Otsustasin ka selle joogi peale jääda. Vahepeal käisid nemad jookide järgi ja tõid siis mulle ja Massimole ka ning istusime ja jutustasime ning vaatasime kuidas meeletud vanamutid tantsisid ning kommenteerisime siis nähtavat.

Nii aga nüüd siis meie seltskonna riietuse juurde. Emmal oli mingi must pitsist minikliet seljas, mis oli suht koht venelaste stiilis ning mustad saapad jalas, mis olid küll väga mööda. Nägid odavad ja maitsetud välja mingite pannalde ja klambritega. Iseenesest kleit veel võis kannatada kriitikat. Vähemalt ta ei kandnud mingeid imelikke ehteid. Jasmin oli täpselt samas riietuses, millega ka jõulupeol ning ma kahtlustan, et tal vast ei olegi normaalseid riideid rohkem. Kogu garderoob koosneb ratsariietest. Melli oli ennast taaskord kaunistanud võltspärlitega, kuid seekord oli teistsugune pärlikomplekt. Siiski maitsetu nagu eelmine. Kandis taaskord mingit imalikku pluusi ja teksaseid mis polnud eriti kooskõlas tema figuuriga, nimelt rõhutasid ta keskmisest suurmat tagumikku. Kingad olid paremad kui jõulupeol, kuid siiski ei sobinud riietusega kokku. Lynn oli täitsa kenasti riides. Tal olid mustad püksid ja must pluus ning mingi hõbedane pooljakk peal ning suured hõoedast kõrvarõngad ja mustad saapad. Kõik oli omavahel kooskõlas ja oli kohe hea vaadata. Massimol oli sama riietus nagu jõulupeol: mustad püksid, must triiksärk ja must vest selle peal ja valge lips ning valged ketsid. Täitsa omanäoline ning igati kriitikat kannatav. Kristiin ja noor tüdruk olid täiesti tavaliselt riides. Arvestades aga seda, et nad teadsid sellisele peole minekust, siis ausalt see riietus ei olnud peole sobilik. Nii võiks näiteks poodi minna aga mitte peole. 2 tüdrukut, keda ma varem ei teadnud kandsid klieit ja need kleidid ei olnud küll väga pidulikud rohkem sellised klubikad, kuid siiski täitsa korralikult. Samas aga nende jalanõud olid jällegi täiesti mööda. Mõlemad kandsid mingeid tuhvleid, mis absoluutselt ei sobinud kleidiga kokku. Tundub, et siin Saksas ei pöörata üldse oma jalatsitele tähelepanu, sest 90% kannab mingit täielikku maitselagedat saasta, 5% kannab täitsa kenasid jalanõusid, kuid need ei lähe riietusega absoluutselt kokku ning 5% on suutnud riietuse ja jalanõud kooskõlla saada ja seda 5% ei kohta peaaegu üldse.

Vahepeal olime kolinud tantsuplatsile ning tantsisime kõik koos ja nautisime endiselt sama jooki. 10 min enne südaööd läksime õue ja siis algas juba vaikselt ilutulestik. Kui uus aasta saabus, siis soovisime kõik omavahel head uut aastat ning lõime klaase kokku. Ma olin endale klaasi shampust sebinud, mis oli natukene liiga kuiv minu jaoks, mulle meeldib vähekene magusam kraam. Seejärel sai ilutulestik suurema hoo sisse ning täitsa ilus oli. Läksime tagasi sisse ning tantsisime edasi. Tuli erinevaid saksakeelseid laule ja täitsa vahva oli nende järgi rokkida. Kuskil kella 1 paiku otsustasime liikuma hakata. Emma tuli ka meie peale. Teepeal hakkas mul seest veidike keerama ning ainuke mille peale mõtlesin, et saaks oma hotellituppa. Uni tuli ka peale juba. Aga ei, meie suundusime hoopis klubi poole. Hakkasime sisse minema, kuid õnneks seal kontrolliti dokumente ja see noor tüdruk, kes meiega oli, oli liiga noor klubitamiseks ning algasgi kodutee. Vahepeal olin poolunes, kuid õnneks sain esimesena koju. Massimo veel täpsustas üle, et laupäeval võtab mu peale ning siis lähme koos talli. Hea oli hotellis olla. Suundusin kohe magama ja ärkasin alles kella kahe paiku päeval.

Reedel vegeteerisin niisama, tegin endale kannu sisse kohvi ning nautisin võileibu. Terve päev kulusgi põhiliselt blogisse postituste kirjutamisele, et omadega järje peale uuesti jõuda ning õhtu otsa sai veel vaadatud mingit reality showd Bullie Beatdown. Kuna olin nii kaua maganud, siis und väga ei tulnud ja magama jäin päris hilja.

Laupäeval oli lühike päev ning tegime Emanueliga kõik hobused kiiresti ära. Saatasin ta jälle nats varem minema kuna otsustasin jääda kauemaks, et Leo juures netis olla ja siis hiljem Massimoga koju sõita. Päeval midagi ei juhtunudki erilist, aga õhtul kui Massimo tuli Leo juurde, et mu hotelli viia, siis ta teatas, et oli vahepeal teel sinna auto alla jäänud. Nimelt oli pimedas ja libedaga kuidagi nii juhtunud, et suur boss kas ei märganud või ei saanud pidama ja Massimol polnud kuskile minna ning nii sõitisgi suur boss talle otsa. Õnneks ta eriti viga ei saanud, lihtsalt puus oli valus. Kui aus olla, siis see tundus mulle pigem ülimalt naljakas kuidas boss ajab oma alluva alla. Üritasin ikka kõvasti, et naeru kinni hoida, aga lollakas irve oli ikka näos kuni hotelli jõudsin, siis sain rahus naerda. Massimo veel rääkis kui tuhinas ja pabinas suur boss oli ning kohkunud, et niimoodi inimese alla ajas. Arvata võib :D

Pühapäeval vaatasin telekat ja puhkasin. Uuel aastal on nad nüüd kuidagi kitsimad saadetega ja päris palju oli mingit saksakeelset jama. Seega otsustasin õhtul jalutama minna ja pilte teha õhtusest lumisest Menslagest. Jube palju lund oli ikka ja selline hea karge õhk. Enne jalutuskäigu lõppu otsustasin hotelli ees veel lapsepõlve meenutada ja proovida lund süüa. Kusjuures ma ei saanud enam pidama ja nii ma mingi 10 min ajasn lihtsalt lund näost sisse kuni mul külm hakkas ja tuppa pidin mineme. Peab tunnistama, et korra tuli ka mõte lund kaasa võtta tuppa, et seal edasi süüa, kuid see tundus liiga seniilne. Ajud on vist selle külma käes juba ära jäätunud ja tegelen debiilsete asjadega.