Tagasi Warendorfis

Laura juurde jõudsime tagasi kolmapäeva öösel millalgi. Sättisime kohe ennast magama ja ärkasime hommikul võrdlemisi varakult. Päev läbi ei teinud me midagi erilist. Puhkasime ja käisime tallis ja pizzat söömas. Õhtul pidi Sabine Gretega kokku saama ja tööasju arutama. Õhtul läksime kõik koos restosse sööma. Kõhud olid veel pizzast jube täis, aga pidi viisakas olema ja ikka ühe salati alla pressima. Nautisime veini ja head toitu. Grete ja Karim olid ka meiega ning rääkisime Saksa elust ja olust. Saps oli ka oma tööasjad aetud saanud ning pidi esmaspäeval alustama. Kerge ärevus juba puges mu hinge, sest hakkas lähenema ka minu saatuslik hetk. Olin ikka päris mures, aga õnneks kõik lohutasid, et kui midagi on jama, siis nad tulevad ja päästavad mu sealt kohast ära  Olin veel natuke traumeeritud meie Belgia kogemusest, aga samas mõtlesin, et hullemaks ikka minna ei saa. Reede hommikul ärkasime varakult ja käisime Laural tallis abis ja peale seda läksimegi mu asju autosse panema ja sõit uude kohta võis alata.