Nagu ikka esmaspäeviti, läksin nullmotivatsiooniga talli. Viimasel ajal olen hakanud põhu panekut väga rahulikult võtma ja ka pühkimist ning teen seda omades mõtetes ja rahuliku tempoga. Keegi pole õnneks seda veel kommenteerinud. Väga positiivne oli see, et Emanueli polnud terve päeva, sest ta läks tarkusehambaid täisnarkoosiga välja tõmbama ning seega pole teda ka teisipäeval kindlasti.. Mulle oli ilusti plaani jätnud, kus siis seisis, et praktiliselt kõik hobused kordetada ja siis ühte võin sõita kui väga tahan :D. Igatahes hommikusöögile minnes võtsin Carricku kaasa ja panin ta teepeal masinasse. Hommikusöögil pakuti jälle rosinasaia ja tavalist saia, nii et tuli sellega leppida. Pärast hommikusööki kui talli tagasi läksime, läks Lynn ponidele vett juurde kallama ja siis ta avastas, et üks poni oli varssunud millalgi ja pisike poni varsa laip oli rohu sees ja mõlemad väiksed ponid seisid ta kõrval. Ma vaatsin eemalt seda asja, nii kurb tundus, et ei tahtnudki üldse lähmalt asja uurida. Läksin talli parem ära. Seda ma ei tea mis laibaga tehti, kuid hiljem seda enam igatahes polnud. Vaesed pisikesed ponid :(. Tallis hakkasin siis kohe kordemaratoniga pihta. Tegin kõige ebameeldivama: Balou-Polydori esimesena ära ning siis olid jäänud ainult enamvähem normaalsed hobused. Poseidonit kordetasin ka veel lbisevaga maneežis, kuid siis arvas Ivy, et võiksin seda ülejäänud päeva kuskil mujal teha, sest pinnas on seal juba päris halb. Nii siis järgmise hobuse, Quiditchiga läksin õues asuvasse korderingi. Ilm oli ka enamvähem kena ning seega oli seal isegi tunduvalt parem olla kui maneežis. Seejärel kordetasin vigast Coolreini pärast nädalast jalutusperioodi ning ta oli täiesti segane. Ei saanud isegi libisevat korralikult kinnitada, sest ta tahtis koguaeg käest lahti tõmmata. Pika jebimise ja kurjustamise peale sain siiskika tema tehtud. Mingi hetk tuli ka veterinaar talli ning pidin talle Catalanit ja Coolreini näitama, et kas süstid on mõjunud. Mõlemad olid palju paremad kui viimasel korral ning varsti võib nendega juba uuesti tööd hakata tegema. Läksin täpselt kell 12.00 lõunale ning olin poolteist tundi ära. Tagasi tulles kordetasin veel kaks hobust ära ning läksin Satisfactioniga sõitma. Võrdlemisi puine ja ebamugav oli ta ning seega painutasin ja tegin sääre eest astumisi palju. Lõpus juba hakkas looma. Emanueli stiilis sõidetud ühesõnaga, hobune nagu masin, ühel režiimil. Seejärel jalutasin oma kolm vigast ära: Charilaose, Calvaroni ja Catalani. Kaks esimest olid eriti ülemeelikud ning hüplesid mul pidevalt käekõrval, Catalani oli aga täitsa eeskujulik. Seejärel panin asjad ära ning läksin Jensi otsima. Kui ta üles leidsin, siis andsin teada oma lahkumisest ning ta veel uuris mu tulevikuplaane ning kui nendest rääkisin, siis isegi kiitis heaks. Ühesõnaga vestlus läks hästi. Koju tulin täpselt kell kuus õhtul ära ning kuna taaskord olid interneti probleemid, siis pakkisin oma esimese kasti kojusaatmiseks ära. Ehk õnnestub nädala jooksul postkontoris ära käia. Ülejäänud õhtu vaatasin seebikaid, sest nett otsustas tagasi tulla.
Teisipäeval tõotas ilus ilm tulla, sest hommikul kui talli sõitsin, paistis väike päike ning selline meeldiv ilm oli. Läks aga teisiti ja ülejäänud päev oli täiesti pilves. Muidu oli hea päev, sest Emanueli ei olnud jälle ning ma sain rahulikult oma äranägemise järgi asjatada. Enne hommikusööki viisin Canero koplisse ning õnneks täna polnud meil surnud ponisid kuskil, kõigest ühte lindu nägin, kes oli otse sitahunnikusse otsad andnud. Esimesena võtsin jälle Balou, kuid maneež oli täis ja pidin hoopis Poseidoniga alustama. Kordetama ma aga ei jõudnud kohe, sest Ivy ütles, et kliendid tulevad ja pidin Satisfactionile patsid tegema. Kui need olid tehtud siis käisin Poseidoniga ära ning seejärel õnnestus ka Balouga maneeži minna ja kuna tahtsin natuke varem lõunale minna, siis tegin veel Coolreini ka ära. Mul oli vaja oma pakk postkontorisse saada ning selleks oli vaja autot laenata, kuid kuna ma Berholdi ega teist mehhaanika venda ei näinud, kellelt valget Escorti küsida, siis jäi ära. Jalutasin veel kolm vigast ka ära ning kuna mõte oli ikka sinna postkontorisse saada, siis küsisin igaks juhuks Chevylt, et ehk on ta nõus sõitma minuga. Õnneks oli ning kuna Claudia hommikul ütles mulle, et kontor on kella üheni lahti, siis aitasin tal toimetused lõpuni teha ja käisime söömas ka ära ning seejärel sõitsime. Jõudsime ilusti 10min varem kohale, kui siis avaldus kurb tõsiasi, et postkontor oli ainult pooleni lahti ning seejäel lõuna kaheni. Seega jäi paki andmine ära. Ma oli päris pettunud ikka, sest küsisin inimeselt abi ja ta oma toimetuste kõrvalt tuli vastu mulle ning faking Saksamaa ja selle pidevalt kinnised asutused. Eks tuleb siis kolmapäeval uuesti üritada. Tagasi talli jõudes hakkasin kohe tegutsema. Kordetasin Quiditchi ja Bilbao ära ning panin Carryku koplisse. Surnud lind oli ikka seal :S. Täpselt siis kui hakkasin Cruzadoriga kordetama minema, tuli Jens ja palus mul Poseidon valmis panna, sest selle omanik oli tallis ning Bernhard pidi näitama teda. Paningi kähku valmis ja läksin kordetama, enne kui veel miskit tegema peab. Hobused ära pandud, läksin viimase, Satisfactioniga, sõitma. Patsid ilusti peas ja puha, sest kliendid siiski ei tulnud ja valehäire oli. Seekord oli Saty natukene parem, kuid endiselt kange suust ja tahtis ratsme taha minna ning säärt üldse ei tundnud. Eks ma siis jamasin natukene temaga ning kui rohkem ei viitsinud, siis panin ära, sest pole minu hobune, pole minu probleem. Õnneks teised olid juba hobused ära söötnud ja tallid pühkinud ning ma panin asjad ära ja pühkisin oma ala ära ning kähku koju, enne kui mingid kliendid või asjad otsustavad tulla. Olingi esimene kodus ning sain rahulikult nautida privaatset söögitegemist ning teisel korrusel toimetamist. Hea ikka kui korrusenaaber on ära.
Kolmapäeval pidi siis väidetavalt Emanuel tagasi tulema, kuid minu suureks rõõmuks läks teisiti. Hommikuste toimetuste ajal teda ei olnud ja isegi pärast hommikusööki polnud ta autot näha ning teistelt küsides, keegi ei osanud midagi öelda. Võtsin siis aga hobused ette ja hakkasin kordetama. Hommikul kordetasin viis hobust ära ja jalutasin ühte, mis oli päris hea saavutus ning seejäel natukene enne lõunat läksime Chevyga postkontorisse uuesti. Temal oli vaja minna postkontori kõrval asuvasse asutusse, kus ennast registreerida, et saada viisa pikendust. Seekord oli ka post õnneks lahti ja sain oma kasti ära saata ilusti. Suutsin isegi saksa keeles asjad aetud saada. Seejärel talli tagasi ning otse sööma. Pärast söömist istusime veel mina, Chevy, Javi ja Austraali praktikant Angelica köögis ning rääkisime milliseid veidraid ratsutamise alasid nende kodukantides veel harrastatakse. Austraalias on veel mingi selline ala, kus peavad olema väga ilusad hobused, kes hüppamiseks pole piisavalt head ning koolisõidu jaoks jäeb käigust väheks ning seal nad peavad põhimõtteliselt voldi peal sõitma ja siis kohtunikud annavad oma hinnangu. Tähtis siis ühesõnaga ainult välimus. Chevy rääkis, et need hobused on kohati isegi palju kallimad kui korralikud koolisõidu või takistussõidu hobused. Veel rääkis ta võiduajamistest ja galopi treeningutest, mis on päris ohtlikud, sest mõni känguru või muu tegelane võib järsku rajale ette hüpata ning tõsised vigastused on tavapärased. Rääkis, et just enne tema äratulekut sattus üks noormees treeningus õnnetusse ning on siiani koomas. Javi rääkis Hispaanias toimuvast koolisõidust mis on ajendatud härjavõistlustest, kuid kus reaalselt härg puudub ning mis harjutusi seal peab tegema ja millist retsi varustust hobuste peal kasutatakse, et näiteks täisgalopi pealt peatust teha. Rääkis veel, et sellise peatuse puhul saab seda parema hinde, mida pikem on libisemise teekond liival ja näiteks sammus seda parem hinne, mida rohkem hobuse pea rapub. Täitsa huvitav, kahjuks ma ei saanud kaasa rääkida mingitest Eesti eriskummalistest aladest, sest neid lihtsalt pole. Seejärel tagasi talli ning kordetasin kolm hobust veel ära ja käisin Satisfactioniga sõitmas. Seekord polnud viitsimust jamada ning liigutasin ta lihtsalt kähku ära. Lõpuks jalutasin veel kaks hobust ära ning natukene pühkimist ja oligi päev tallis lõppenud. Läksin isegi natukene enne kuut ära, sest õhtul pidime Jensi sünnipäevale minema ja natukene oli vaja aega ka juuste kuivamiseks jätta. Pesus käidud ning asusin oma riidekapi kallale, siis avaldus kurb tõsiasi, et ma olin praktiliselt kõik oma normaalsed riided ära saatnud ning valikut praktiliselt polnudki. Seega pidingi teksad, pluusi ja kampsuni panema. Seejärel kui valmis sain, läksin alla, et vaadata kaugel Chevy on. Kuna tema oli ka valmis, siis läksime Melli ja Jasmini juurde, et kõik koos Jensi juurde minna. Seal istiusime natuke, et oodata Massimot ja Javit ning kui nad tulid siis läksime kõik koos kolme autoga. Mina pidin Massimoga minema ning suurt väga midagi ei rääkinudki kui et tal on tüütu tüdruksõber ja et milline on Jensi elamine. Kohale jõudes, olid juba osad inimesed seal ning saime oma seltskonnaga eraldi laua ning pakuti õlut ja viskit ning niisama väikseid suupisteid. Kui aus olla, siis oli päris igav, sest kõik rääkisid saksa keeles ning suurt midagi aru ei saanud ning seega mina ja Chevy istusime niisama lollide nägudega ja napsutasime. Vahepeal viis Jessica meid ka talli,et Catalod vaadata, kes nüüd paaritati ära ja jäeb nende juurde varssuma. Seejärel läksime tuppa tagasi ja sõime suppi ning jätkasime õltsiga. Teised läksid viski peale üle, kuid mulle se ei istu kohe üldse mitte. Rahvast oli ka vahepeal juurde tulnud ning kokku oli meid kuskil 20. Ühesõnaga õhtu jätkus niisama istumise ja passimise ning saksa mõla kuulamisega. Lõpuks õnneks Javi plus Chevyt, et ta võtaks tema auto ja sõidaks sellega koju kui minema hakkab, sest siis ta ei pea sellele järgmisel päeval järgi tulema. Õnneks Chevy tahtisgivarsti ära sõita ning maläksin temaga kaasa. Koju jõudsime millalgi südaööl ning üritasin veel ühte pealtnägijat vaadata, kuid jäin poole pealt magama.
Neljapäeval sai lõunani magada, sest Saksas on mingisugune püha ning meil oli vaba päev. Terve päev harisin ennast Eesti eluga Pealtnägija näol ning sõin võibse. Vahepeal kui interneti tõrked takistasid mu saadete vaatamist, läksin Melli ja Jasmini juurde, et nad interneti korda teeks. Nendelt sain teada, et Emanuel oli tallis olnud ning mõnda hobust sõitnud, sest plaanib reede varahommikul võistlema minna. Ma muidugi ärritusin sellest kergelt ning mõtlesin, et kuna ta pole mulle märku veel andnud, siis lülitan telefoni aga välja ja lähen normaalsel ajal talli. Tema tehku patse ja majandagu iseseisvalt. Mul on vaba päev ja tahan puhata ning telefon on väljas ja ta ei saa mind millesgi süüdistada. Õhtul panin igaks juhuks korra telefoni sisse, et äkki on mõni sõnum näiteks tulnud, kuid õnneks ei midagi. Seega Emanuelile good luck and see you later :).
Reedel läksin talli ja kõik algas nagu tavaliselt. Vaatsin, et kõik hobused olid meilt alles ning Emanueli polnud ning seega arvasin, et ju võistlus jäeb ära. Siiski see nii ei läinud, sest ta tuli oma tavapärasel ajal ning toimetas miskit ringi ning just siis kui hakkasin hommikusöögile minema, ütles ta mulle, et lahkume kell üheksa, isegi tere ei öelnud. Ega ma ikka ei olnud vihane küll, et ta näiteks isegi sõnumit ei saatnud ja raudselt ta ei helistanud ka ning ma tulin talliriietes ja polnud üldse võistlusteks ettegi valmistunud. Hommiusöögil rääkisin teistele ka vahejuhtumist ning kõik arvasid, et Emanuel on mingi täielik idikas. Sõin ära ning tegin mõne võibsi igaks juhuks kaasa ka ning läksin talli tagasi. Sain teada, et õnneks ainult kaks hobust võtame. Alustasin siis kohe patside tegemisega. Sain ilusti kõik valmis ja isegi komplimendi italjaanolt patside kohta. Seejärel panime hobused auto peale ning Chevy pani kaks Jensi hobust ning sõit võis alata. Seekord toimus võistlus poole tunni tee kaugusel Vechta kandis. Koht oli väga ilus ning tundus võrdlemisi uus. Õnneks võistlus oli liivaväljakul ning krihvidega jamamist ei olnud. Esimeses klassis sõitis ainult Poseidon, kes tegi puhta sõidu ning sai täitsa head punktid, kuid kohale ei saanud. Seejärel oli pikem paus. Vahepeal oli ka klass kus Jens oma kahe hobusega võistles ja mina, Bernhard ning Ivy aitasime teda. Ivy ja Bernhard olid juba hommikul varem võistlema sõitnud, sest nad olid madalamas klassis. Kui kedagi aitama ei pidanud, siis sõin lõunat ja vaatasin võistlust ning vahepeal läksin hobuseid vaatama ning mängisin oma telefonimänge. Lõpuks oli järgmine klass, kus esimesena sõitis uuesti Poseidoniga ning väga hästi läks, sai väga head punktid ning ka auhinnalise koha. Seejärel oli Canero kord, kes suutis venitada antud raskusega klassis esimest korda puhta parkuuri välja. Emanuel oli loomulikult rõõmust ogar ja kohe nii sõbralik ka minuga. Eks tal võiks rohkem hästi minna, siis oleks ka mul vähem peavalu. Pärast parkuuri panin hobuse auto peale ning asjad kokku ning kui Emanuel jõudis autasustamiselt, siis võis sõit kodu poole alata. Terve tee ta ainult jutustas ja oli kohe nii tore minuga. Vähemalt andis natuke mu närvidele puhkust. Talli jõudes panime hobused ära ning Emanuel läks auto ja asjadega majandama ning mina pidin kõik ülejäänud meie hobused välja võtma. Panin kohe viis hobust masinasse ning jalutasin Charilaost ja Calvaroni, kes mõlemad olid liiga värsked ning pidin boksi ruttu tagasi panema, sest muidu oleks nad ennast veelgi rohkem vigastanud. Seejärel vahetasin masinas hobuseid ja viimased kolm läksid sisse. Samal ajal käisin talli köögis, et vaadata mis lõunaks oli. Kuna oli hea toit, siis soojendasid endale mikros üles ning sõin kõhu täis, isegi mu teisel kohal lemmik puding oli ning seda sõin ka. Seejärel hakkasin hobuseid masinast välja võtma. Emanuel oli oma asjadega ka vahepeal valmis saanud ning aitas mul hobuseid boksidesse tagasi panna. Õnneks väga kaua ei läinud ning pool kuus olin valmis ning sõitsin koju. Kõht oli endiselt nii täis, et õhtusööki kodus ei tahtnudki. Sai natukene asjalik olla ja seebikat vaadatud ning eelviimane reede Saksas oligi läbi :).
Laupäeval normaalsel ajal talli. Esimese asjana üritasin Canero masinasse panna, kuid paraku oli see täis juba ning pidin hobuse boksi tagasi viima. Seejärel hommikusöök ning peale hommikusööki uurima, mis plaanid Emanuelil on. Ta pidi Carrickuga võistlema minema, kuid enne väljasõitu tahtis veel Quiditchit ja Satisfactionit sõita, sest plaanib nendega järgmisel nädalal võistlema minna. Panin talle hobused järgimööda valmis ning vahepeal sain koha masinasse ning Coolrein läks sinna. Tegin ka Carrickule patsid ning pidin paari patsi korra kohendama, sest ta sügas oma kaela ja natukene lakka nühkis kaela küljest lahti ja siis paar patsi nägid sellised naljakad tuustid välja. Lõpptulemus oli aga laitmatu nagu viimasel ajal kombeks. Vahepeal vahetasin veel masinat ja panin Catalani sisse ning siis võtsin Carricku välja ja seadsin transpordiks valmis. Sain ka Emanueli üle südamest naerda, sest ta läks teksastes ja tossudes ratsutama. See nägi nii koomiline välja, mõtlesin veel, et ei tea mis suur boss ütleks kui seda näeks. Ma arvan, et kui oleks näinud, siis oleks Emanuel küll päris korraliku peapesu saanud. Õnneks otsustas italjaano, et ma ei pea võistlustele tulema ning võin jääda talli teisi hobuseid liigutama. Mulle see sobis suurepäraselt. Kui võistlejad lahkusid, siis lasin Balou maneeži vabalt jooksma ning vahetasin veel masinat ja jalutasin kahte vigast ning läksin Cruzadori kordetama. Sain natuke vihastada ka, sest terve aja, mis ma vanal takistussõidu platsil kordetasin, suure bossi lollakad koerad haukusid mu peale. Suhteliselt närvidele hakkab kui peab 15 min haukumist kuulama. Talli tagasi minnes vahetasin viimast korda masinat ja panid asjad kokku ning lasin ka Bilbao maneeži vabalt jooksma. Täpselt kell kasteist olin valmis ja läksin lõunatama. Söök oli seekord kuidagi halvasti tehtud, sest muidu on see makaroni vormväga hea, kuid seekord ajas kergelt südame pahaks. Vähemalt magustoit oli parem. Lõuna söödud, läksin koju, kus panin nagu alati pesumasina ja keetsin kohvi ning nädalavahetus võis alata.
Pühapäeval magasin pool päeva maha ning olin niisama asjalik natukene ja tegelesin omade asjadega. Ilm oli ka selline enamvähem, päike paistis, aga tuul oli tugev. Sai ennast harida Pealtnägija ning Aunaste tarkustega.
No comments:
Post a Comment